PÄRNU PORT AREA COMPETITION
Architecture: JOANNA MARIA HELINURM, KADRI KERGE
Year: 2016
*
APARTMENT IN PIKK STREET
Architecture: KAOS ARHITEKTID, MARIS KERGE
Visualisation: KADRI KERGE
Location: PIKK ST, OLD TOWN TALLINN, ESTONIA
Date: BUILD 2013
*
DODECA PAVILION
EESTI VABARIIK 100 LINNAINSTALLATSIOONI IDEEVÕISTLUS
Architecture KADRI KERGE
Award: 3rd Place
Year 2015
Kontseptsioon
Käesoleva lahenduse lähtepunktiks oli soov luua paviljon, mis kõneleks kaasagse arhitektuuri keeles. Väikevorm, mis eristuks oma tulevastest naabritest juba eemalt, siluetina ning ärataks seeläbi uudishimu ja kutsuks lähemalt uurima.
Nagu lähtülesandes kehtestatud, on paviljon keskpunkt, tutvustamaks EV100 raames toimunud arhitektuurikonkurssi – välja pakutud ideid, regionaalset poliitikat, antud asula arengut seoses arhitektuuriga ja teisi kohalikke sündmusi. Läbi oma vormi on arhitektoon samal ajal ka atraktsiooniks ja katalüsaatoriks.
Ülesehituselt koosneb paviljon kaheteistkümnest võrdsest viisnurga tahulisest küljest moodustades korrapärase dodekaeedri. Kokku 4.5 m kõrguse ja 5.3 m laiuse ruumi.
Hulknurga sisemised tahud on näitusepindadeks, millele monteeritakse maketid – kõik EV100 arhitektuurikonkurssidel käsitletud võistlusalade ruumilised koopiad mõõtkavas 1:750. Arhitektide välja pakutud uuslahendused lisatakse projektsioonidena. Mudeleid on võimalik välja vahetada ja/ või paviljoni raames ümber asetada. Infopunkti kaheksanurksus sümboliseerib mõtet, et ruumil on rohkem mõõtmeid, kui kolm.
Installatsioonpaviljon koostatakse metallmoodulitest, mis seotakse omavahel klambritega. Sisepinnad kaetakse vineertahvlitega ning need omakorda linnaruumimakettidega.
*
PRIVATE MASTERPLAN PROJECT IN SEOUL
Architecture SAMOO ARCHITECTURE PC
Design KADRI KERGE
Location SEOUL, SOUTH-KOREA
Date 2014
*
“OCULAR DOMINANCE” PAVILION IN DOWNTOWN MIAMI
Team: KADRI KERGE, NATALIE RODRIGUEZ, DAVID GOUJON, WENDY W FOK, EVELYN B TILNEY, JUNG AHN
Structural Engineer: JEAN-CHRISTOPHE RATAJCZAK
Client: DAWNTOWN MIAMI
Award: HONORALBLE MENTION
Location: MIAMI, FL, USA
Date: 2014
Idea:
This project grew out of Miami’s cityscape, mapped out of several zones of the metropolis, including Downtown, South Beach, Wynwood, Little Havana, and Coral Gables. As a feature of downtown, we felt that this Philip Johnson-designed plaza should and could have more visitors, especially because of Miami cultural center’s significant presence, and the movement pathways surrounding the building, including pedestrian, car, and public transport.
We decided to engage the city plan and map this pattern on to the plaza, to see what grew from there. As we worked through different iterations of the design, we also gained insight from Jean-Christophe Ratajczak of AECOM, an internationally- recognized structural engineering firm, that consulted with us on the project. This ensured that we could
execute a beautiful concept that could withstand the specific structure and site conditions, particularly related to wind, rain, and sun. We chose to create a shade structure and a series of urban oculi, making a private and enclosed view from each separate chamber to the Miami sky, giving the geometric domes interior visual landscapes inspired by the textures and patterning of the city. We also chose to 3d print a model of the design as a way to further our understanding of the project’s geometries, structural strength, and it’s potential to be fabricated and constructed with ease on site.
Ultimately, Ocular Dominance utilizes a tension cable structural system and lightweight frame that assimilates the patterning of traditional Cuban tiles in its geometry, a major cultural influence in Miami’s growth and identity. It suspends this city structure over the heads of visitors, and drawing people in, the structure provides shading and intimacy, and creates a memorable and immersive experience that citizens can have with their own city. At night, the structure of ocular dominance utilizes solar LEDs to illuminate the openings of each dome, making them glowing, vibrant, welcoming spaces. These brightly colored interior domes punctuate the overall shade structure, and give visitors a moment where they can look through an urban oculus and reflect on and appreciate the vital, growing, living energy of Miami, the different elements that have brought it together, and last but not least, the gorgeous Miami sky.
*
JAAN POSKA MÄLESTUSMÄRK “Aegruum”
Design KADRI KERGE, MARIS KERGE
Year 2014
Kontseptsioon
Ideelahenduse Aegruum kontseptsioon lähtub tõsiasjast, et Jaan Poska oli auväärt ja oluline riigitegelane, kes tõusis liidriks rahva seast. Ühtepidi oli Poska oskuslik, särav ja karismaatiline juht, teistpidi meeskonnas tegutseja. Alatiste toetajate ringi kuulusid seejuures tema lapsed ja abikaasa, vanemad, Tallinna linnavolikogu, Eestimaa kubermang, Euroopa poliitikud jne.
Teose baasiks ongi ülal kirjeldatud situatsioon. Esiplaanil seisab suurmees, tema seljataga rahvas, tähistades samaaegselt nii liidri turvalisele varjule lootmist kui tema toetamist. Aegruumi kui arhetüüpse mälestusmärgi identiteeti avardavalt tegeleb lahendus paralleelselt sümboolsele poolele ka ümbritseva pargi kui avaliku ruumiga, sidudes kaks asja omavahel tervikuks. Tegemist on funktsionaalse ajaveetmispaigaga.
Skulptuurigrupp kujutab (tema tähtsuse markeerimiseks) inimmõõdust suuremaks paisutatud skaalas Jaan Poskat. Riigimehe selja taha jääb kujuteldavalt samas rütmis liikuv ja samas mõõtkavas inimgrupp. Figuure ümbritsev maastik moodustab ringi- ja nihestatud ringi motiivi ning lähtub seeläbi Kadrioru pargi sümmeetriast välja viidud barokkaia elementidest. Ala jaoks spetsiaalselt loodav välimööbel on planeeritud ümber keskselt asetseva taiese. Unikaaldisainiga toolid ja lauad on praktiliselt kasutatavad, sümboliseerides samal ajal Tartu Rahu sõlmimist – mööblieset, mille taga leping allkirjastati. Ajaloosündmuse fikseerimiseks on lauaplaati graveeritud nende kirjeldused, et pargikülastajad saaksid end teemaga kurssi viia ning selle üle mõtiskleda. Argielu huvides on mööbel on paigutatud nõnda, et inimesed saaks valida, kas olla aktiivses suhtlemises või paikneda privaatselt.
*
Installation “BEAUTY OF HISTORY”
Design KADRI KERGE, MARIS KERGE
Year 2013
Konseptsioon
Usutavasti tasub veel enne, kui Koolhaasi mõtete muukimise juurde asuda, teha neutraalsel pinnal ära paar põhimõttelist otsust. Anda vastus küsimusele, kas Veneetsia biennaal on koht, kus on ostarbekas teha arhitektuurist laiapõhjaline või objektipõhine ülevaade või paik, kus keskenduda hetkele ja elamuse loomisele. Kas püsida turvatsoonis või provotseerida, ise sealjuures suuri riske võttes. Käesolev ideelahendus lähtub veendumusest, et arhitektuuri tuleb kogeda. Näitusesituatsiooni hilissuvises Itaalia linnas (ja tõenäoliselt ka potentsiaalsetele taaseksponeerimistele) satuvad küll ehituskunstist süvitsi huvituvad inimesed, ent sellegipoolest tasub neid ilmselt kõnetada pigem siin-ja-praegu tüüpi lahenduse, kui pildi/ teksti/ video poolt representeerituga.
Võistlustöö “Ajaloo ilu” uurib arhitektuurilugu inimmõõtmelise- ja lähedase üksuse – ühe eluruumi kujunemise kaudu. Vaadeldavaks perioodiks sada aastat vahemikus 1914 – 2014. Situatsioonis on palju tahkusid; ruum võib olla põhjus, ruum võib olla tagajärg. Keskkonna kui reflektsiooni kaasaegses näos on vaikimisi kirjas distsipliini minevik. Samal ajal vaatavad kronoloogiliselt realt vastu ruumi tekkeaega ümbritsenud poliitilised sündmused, kriisid, loodusjõudude “vägiteod”, aga ka muusika- ja kunstiteoste sünd jms. Millele jutustuses siis keskenduda?
Ajalooga tegelemine – ka lihtsalt isiklike meenutuste tasemel – on turvaline. Olnu on midagi, mida suures plaanis tunneme. Isegi, kui ilmneb minevikufakte, mida me ei teadnud, on need meile (reeglina) nii-öelda ohutud. Mineviku analüüsimist põhjendatakse sellega, et ajalootundmine aitab kavandada paremat tulevikku. Kas pole tegelikult ikkagi nii, et iga kogetav juhtum on ainulaadne ning seega ettevalmistamatu. Vastupidi – plaanides ja ootusi ehitades vähendame tõenäosust, et hetke päriselt kätte jõudes neid eelarvamustevabalt kogeda oskame.
Enneolematult kiires, muutuvas ja segunevas maailmas ei otsi endale ankruks baasväärtusi ainult arhitektuur. Näiteks on meile kehtestatud keelereeglid, uskudes, et see aitab keelel autentsena püsida. Aga midagi pole teha – kohalikust globaalkultuuriruumi ümberlülitunud inimesi on sisuliselt võimatu nende keelekasutusviiside juures suunata, veel vähem takistada. Nii on keelekorraldajad pigem järeljooksikud ja olukorra kaardistajad, kui selle loojad. Kas situatsioon saab arhitektuuri puhul olla teistsugune? Kas vundamente üldse tasub otsida või on mõttekas jooksvalt kohanduda?
*
Ideeprojekt “AED” Eesti Arhitektide Liidu aastanäitusele “LASN”
Idee: Pretensioon. Käesolev ideelahendus on niisama ambivalentne nagu kogu näituse ülesandepüstitus tervikuna. Kas Lasnamäed on optimaalsem vaadelda kui mudelsituatsiooni, mis laieneks ka teistele modernismi-ideest kantud elurajoonidele? Või tuleks olla konkreetne, Kalevipoja tänava kuuendas majas elava Mareti hingeeluni kohaspetsiifiline? Kõrvale tekib ka küsimus – mis õigupoolest defineerub kaasajas arhitektuurseks töövahendiks? Olukorras, kus betoonivalamiseks õigustust või võimalust ei leia, lubab interdistsiplineeruv maailm vändata oma arhitektuurimõtted ka filmiks, kribida tekstiks või lavastada ruumiaktsiooniks.
Lähtepositsioon. Keskkondadesse / olukordadesse sekkutakse tüüpiliselt siis, kui asjad on korrast ära. Lasnamäge võib näha probleemsena, kui mõelda, et piirkonna elutsükkel on päeva lõikes ebaproportsionaalne. Või kui mõelda inimskaalal ja tänavatasapinnal tajumatuks jäävale planeeringuloogikale.
Vaadelda võib ka teisiti. Arhitektivastutus kestab protsessides, kuni ideest saab joonis, joonisest ehitis. Ometi alles seejärel elu peale hakkabki! Materjalid kohanduvad aegamööda keskkonnaga, väljaplakutud funktsioonid võetakse omaks või jäetakse unarusse. Endamoelisena majutab Lasnamäe ka enda tüüpi elanikkonda. Piirkond on eri ajahetkedel pakkunud pääsemist ühiskorterikitsikuses vaevelnuile, inspireerivaid situatsioone ja vaateid loomeinimestele. Bussid sõidavad. Koolid töötavad.
Kuvand versus füüsis. Tallinna pärl on vanalinn. Kilukarbisiluett; et me – jumala eest selle mällusööbinud graafikat uushoonestusega ei rikuks! Mustamäel paneelmajadel ilmselt enam pikka iga ei ole. Lasnamäe venelased. Nõmme männid.
Umbes samu piire pidi nagu Tallinn looduslikult reljeefilt, arhitektuurilt ja administratiivselt osadeks jaotub, kannavad selle linna eri osad varieeruvaid kuvandeid. Edetabelistunult. Kajastudes inimeste meelsuses ja kinnisvarahindades. Kas Lasnamäe on „kaotaja“ oma füüsise pärast või on küsimus kuvandis?
Ideeprojekt Aed. Ülaltoodust lähtuvaltpakub käesolevideeprojekt Lasnamäe „medikamendiks“ välja aia. See on autorikastunud õueala kohale lisakihina loodav tehismaastik. Reljeefse välja eri osades leiavad endale tegevuse ja koha kõik piirkonna ea- ja huvirühmad. Aias on võimalik peenart pidada, päevitada, piknikke korraldada. Sotsialiseeruda võib, aga ei pea. Elanikud, kes maastikku kasutada ei soovi, leiavad selle taimekooslustest oma aknaid pidi visuaalset võlu. Aed toob keskkonda kaasa nii füüsilise kui imagoloogilise muutuse.
Seda aeda võib pidada sugulaseks moodsas ajas populaarsetele kogukonna-aedadele. Aga mitte ainult. Aiad – organiseeritud alad, mis „sisustatud“ taimede ja enamasti ka mööbliga – on olnud osa kultuurist samamoodi nagu rõivastus, toit, arhitektuur või muusika. Seega on aiad olnud reflektsiooniks võimule-poliitikale, religioonile jne. Käesoleva aia ambitsioon on rääkida demokraatiast ning olla sotsiaalseks katalüsaatoriks.
Kirjeldatud horisontaalsele sekkumisele sekundeerivad majade muundatud fassaadid. Kui maastiku reljeefseks „muljutuse“ eesmärk on anda hoonetevahelisele väljale mitmekülgsus; luua paiguti eraldatust või ühendusi, privaatsust või avalikkust, siis fassaadid käituvad vastupidiselt. Ümber veetud „nahk“ loob ühtlust ning suurendab Lasnamäe hoonestusele iseloomulikku inkognito-hoiakut teadlikult ja meelega veelgi.
Disain KADRI KERGE, MARIS KERGE
Aasta 2012
*
“TOXIC GARDEN II”
Idea: Toxicity/contamination/mutation/distortion is a hybrid which synthesizes a library and garden into a one spacial continuum. The project is located in the Burggarten, (Vienna) – which served as a private royal garden for the Habsburg family. It is situated between the Austrian National Library and a large greenhouse called Palmenhaus that sits at a right angle to it. The roots of the plants from the greenhouse grow out of the container, break the sealed ground and as a mutants combine nature and building. They overlap with the context in housing part of the program of institutions nearby like The Austrian Film Museum, the National Library and the Albertina Museum. Toxic Garden is a self-sustainable building generating heat and power through the plants which are growing in the building. The energy design concept provides a range of micro climatic conditions as interfaces between user, information and nature. The building of the Austrian National library is an opulent baroque structure that has housed the Imperial book collection between 1721 and 1918, that was then nationalized.
Since 2011 the National Library archive has been fully digitized, and therefore the physical space of books has been abstracted. The extension of the library is a new type of social environment. It creates different types of atmospheres for reading, working, discovery and community. The Toxic Garden is an integration of nature and the artificial, of garden and information that has no body. The vegetation of the Burggarten becomes part of the library space and according to the four seasons it transforms atmospheres and functions. In the could season when the Burggarten is naked, the library becomes a green house. In summer the building is naked and opens the program to park activities .
Design UNIVERSITY OF APPLIED ARTS VIENNA/ STUDIO WOLF D. PRIX; KADRI KERGE
Assistant REINER ZETTEL
Supporting team KRISTINA RYPAKOVA, MARKUS WILLEKE, IRAKLI ITONSHVILI, GUILLAUME MACÉ, PHILIPP REINSBERG
Year 2011
*
Kuressaares rajatava väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini ja laborite hoone ideekavandi leidmine, konkursitöö “KOLMAINSUS”
Hoone konseptsioon: Võistlustöö ”Kolmainsus” lähtub madala kelpkatusega hoone kujust. Arhetüüpne hoonemaht reageerib krundi spetsiifikale – sissepainutatud vorm loob hoone lõunaküljele istumiskohad ning säilitab põhjaküljel komandandi tänava äärse kõrghaljastuse. Vorm järgib puude võrade kujusid ning mugava istumisnurga skaalat. Tekib uus vorm, milles on äratuntavate märkidena esindatud arhailine hoonetüüp ning kaasaegne tundlik vormikäsitlus. Ühtne on kogu hoone materjal, mõlema vormikäsitluse puhul on kasutatud sarnaseid tänapäevased ehitusmeetodeid. Materjalikäsitlus liidab eriilmed uuesti kokku – homogeenne hübriid võlub oma lihtsusega.
Hoovi kontseptsioon: Neli aastaaega. Üsna väheste parkidega Kuressaare linnas on strateegilise otsusena hoovi pind parkimiskohtadest vabastatud. Nõutud mahule vastavad 32 parkimiskohta paiknevad Komandandi 10b krundil. Kooli südamena pulbitsev hoov jaguneb liikumisteede järgi neljaks väiksemaks aiaks, igaühele neist on antud eriomane karakter. Puude vilus paikneb muruplats suvise pikniku pidamiseks, terava lõunapäikese all paiknevad pinksilauad ning kivimüürid istumiseks, millel ümber esimest kevadpäikest nautida. Hoovimaja ümber on kujundatud aastaringselt toimiv igihaljas ”salaaed”, mis pakub ametnikele võimaluse privaatselt lõunapause pidada. Sügisese karakteriga on masti ümber paiknev õunaaed. Haljastusega väheneb ka masti visuaalne mõju hoovile.
Arhitektuur ALVER ARHITEKTID (OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, KADRI KERGE)
Tekst ALVIN JÄRVING
Aasta 2011
*
CULTURAL CAMPUS in Egypt
Idea: Cultural Campus, located near Ismailia, 80 km north-east of Cairo, is a self sustainable organism, dealing with extreme climate. The campus consists of a School of Performing Arts (Music, Dance), a School of Visual Arts, a Residence Complex to house students and staff, a Performance Center for Music and Dance and a Contemporary Art Exhibition Gallery. The project is seeking for a new way of creating a modern campus by rediscovering typologies of private and public spaces, and connections between them.
Design (University of Applied Arts Vienna/Studio Wolf D. Prix) MELANIE KOTZ, JELENA VUKMIROVIC, KADRI KERGE
Assistants REINER ZETTEL, NIELS JONKHANS
Year 2010
*
“TOXIC GARDEN I”
Idea: Toxic Garden is an artificial landscape for plants to investigate the nature of new paradigms in structures. Synthetic Structure is a new structure system that generates new species of formal behavior. Toxic Garden is looking possibility of form generation as an autonomous act and new conditions of structure behavior. The Structure contains toxic plants. The Growth of the plants and toxic miasma effects structure.This two functions together creates an autonomous system.
Design SOUTHERN CALIFORNIA INSTITUTE OF ARCHITECTURE / X-LAB; KADRI KERGE
Assistant HERNAN DIAS ALONSO
*
RARE BOOK library
Idea: “Rare Book Library” is extending Palladio’s Palazzo della Ragione in Vicenza far down from the surface. It is an intellectual and historical understanding of Palladio´s architectural facades . The project pushes the envelope in contemporary language.
Design SOUTHERN CALIFORNIA INSTITUTE OF ARCHITECTURE; JOANNA-MARIA HELINURM, KADRI KERGE
Assistant ELENA MANFERDINI
Year 2009
*
“POWER RISE”
Idea: The tower located in Vienna is able to transform energy through exposure to contextual dynamic forces. The overall geometry is shaped according to the concept and on the development of the building skin.
Design UNIVERSITY OF APPLIED ARTS VIENNA/ STUDIO WOLF D. PRIX; KADRI KERGE
Assistants REINER ZETTEL, NIELS JONKHANS
Year 2008
Extremes – research center in ANTARCTICA
Design UNIVERSITY OF APPLIED ARTS VIENNA/ STUDIO WOLF D. PRIX; KADRI KERGE
Assistants REINER ZETTEL, NIELS JONKHANS
Year 2008
*
Ministry of Architecture/ Arhitektuuri-ministeerium 